Thursday, September 8, 2016

ÜKS EMOTSIOON



Oled Sa kunagi kogenud meeleseisundit, mis ei unune ja mis erutab su meeli veel kaua aega hiljemgi? Või kunagi kogenud tunnet, et ei suuda niipalju vastu võtta ja enesesse ahmida, kui tahaksid? Et meeled ei suuda niipalju vastu võtta, kui ümbritsev pakub? Kui oled, jaga oma kogemust teistega. Siin aga üks emotsioon nelja-aasta tagusest ajast, mis meeles siiani ...



Karge novembrikuu laupäeva hommik Tallinna keskklinnas. Oleme kokkulepitud ajal ukse taga, üsna pea lastakse meid sisse. Satume ruumi, kust meid kohe edasi juhatatakse aga kust lahkumine on raskemast raskem: kõik need aroomid, visuaalne pilt ...
Aga pole midagi parata, juba oodatakse meid eemal, teisele korruse viiva trepi juures. Järgneme ja leiame end kõrge lae ja paekivist seintega ruumist. Meeleolu loovad mahe valgus, kõrvu paitav vaikne Frank Sinatra muusika, ninasõõrmeid kõditav ja hulluksajav kohvilõhn... 

Ja siis ta algab! Kommivalmistamise koolitus. Alustuseks hariv loeng ajaloost – kakaoubadest šokolaadiks. Siis saame teada šokolaadi sulatamise põhitõed, ning ongi käes aeg asuda praktilise töö kallale: hakkame ise komme tegema! Loomulikult koolitaja juhendamisel, aga ikkagi ise... 

Tumeda šokolaadiga kaetud komm ja valge šokolaadiga kaetud komm, ühe täidisega ja teise täidisega ... Lõpuks on kommid valmis, nende hangumise ajal külmkapis pakutakse meile kõrgete paekivi seintega ruumis kohvi ja sinna kõrvale šokolaadi fondüüd ja kuivatatud puuvilju ... ja Frank Sinatrat. Õndsus, mida sõnadega kirjeldada on raske. Lõpuks saame oma kommid ilusasse karpi pakkida ja kaasa võtta. Kakaoubade ajaloost on meeles vähe, kommide valmistamise tehnikast ka ainult paar põhitõde, emotsioon heliseb hinges siiani.


No comments:

Post a Comment