Monday, November 14, 2016

KEELETOIMETAJA KUI ÜLIINIMENE


Üks amet, millest nii tänamatult vähe räägitakse, on keeletoimetaja oma. Eesti keel on selline kummaline keel, erinevalt inglise keelest, et isegi kui sõnade järjekorda lauses suvaliselt muudad, saab kaasmaalane mõttest aru ja tähendus ei muutu kardinaalselt. Siiski on eesti keele jaoks olemas kindlad reeglid. Nendega tuleb arvestada igal meediaväljaandel, kirjastusel, seaduse koostajal, riigiasutusel. Tegelikult peaks õigekirja ja keelereegleid tundma igaüks, kes koolis käinud, aga elu näitab siiski midagi muud. Kõigil ei ole keelevaistu ja ega see koolis õpitu nüüd kõik ka meelde ei jää. Õnneks on olemas inimesed, kes teavad neid reegleid ja kes on kriitilise pilguga alati valmis üle vaatama viimase kui ühe teksti ning tegema parandusi, korrigeerima sõnastust, lauseehitust, paigutama kirjavahemärke õigesse kohta. Aga kerge see amet ei ole, seda on tõdenud ka Triinu Tamm artiklis „Keeletoimetaja kui üliinimene”, mis ilmus Sirbis 02.10.2015.

Muude keelte õppimise kõrval tasuks pilk pöörata ka emakeele poole. Tööta ei jää sel alal küll mitte keegi, pigem on kogu aeg puudus headest keeletoimetajatest. Vähemalt seni, kuni õigekeelsus ja korrektne keelekasutus au sees on: "Keeletoimetaja töö on tõepoolest veelgi nähtamatum kui tõlkija oma, eriti kui see on hea tasemega, ning seejuures otsatu ja muidugi vastutusrikas. Tuleb südamest loota, et see haruldane amet Eestis veel niipea välja ei sure." http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/






No comments:

Post a Comment